Hetkel on Eestis saadaval väga palju erinevaid laenutüüpe. Nende hulka kuuluvad tarbimislaenud ja ärilaenud. LHV kodulaenud pakuvad suurimat paindlikkust ning neid saab kasutada juba olemasoleva kodu ehitamiseks või renoveerimiseks. LHV eralaenud on mõeldud oluliste tegevuste rahastamiseks, nagu näiteks uue auto ostmine või maja ehitamine. Need on saadaval ka 30 000 euro eest ja ei nõua tagatist. LHV tarbimis- ja reisilaenud on tarbijate seas populaarne valik, kuna need ei nõua tagatist.

kiirlaen kohe kätte

Kui vajate pikka aega suurt rahasummat, võite võtta suure tarbimislaenu. Olenevalt laenu eesmärgist võid saada kuni viie aasta raha. Neid laene saate kasutada annan laenu eraisikule tagatiseta reisimiseks, õppimiseks, pidustusteks, kodu parandamiseks ja auto remondiks. Seda tüüpi laenud on tavaliselt lühiajalised, tagasimaksetähtajaga üks kuni viis aastat. Siiski peaksite teadma, et nad nõuavad teie taotluse toetuseks mitmeid dokumente, sealhulgas seaduslikku sissetulekuallikat.

Eesti pangad pakuvad lisaks eluasemelaenule ka tarbijakrediitkaarte. Eesti Pangaliidu andmetel kasutavad majapidamised Eestis ostude sooritamiseks pangakaarte. Kuigi see on viimastel aastatel paranenud, kujutab see riigile ohtu. Tulevikus on oodata pankade emiteeritud võlakohustuste kasvu Eestis, mis on tingitud suurest nõudlusest kinnisvara järele. Lisaks, kui intressimäärad tõusevad, võib mõnel inimesel olla raske laenu tagasi maksta.

Eraisikust krediidiandjana kiirlaenu pakkujaid Finantsinspektsioon ei reguleeri. Finantsinspektsioon jälgib laene väljastavaid ja hoiuseid vastuvõtvaid panku ja krediidiasutusi. Seetõttu ei allu kiirlaenud samale kontrollile kui traditsioonilised pangad ja krediidiühistud. Sellest tulenevalt ei ole need Finantsinspektsiooni reguleeritud ning Finantsinspektsioon ei saa sekkuda tarbimislaenulepingusse.

Eesti keskpanga finantssektori analüüs näitas, et riik on pandeemiast toibunud. Oluliselt on vähenenud maksepuhkusega saadaolevate laenude hulk. Samuti hoiatas Eesti pank, et suur nõudlus kinnisvara järele tõstab laenutaset ning intressimäärade tõustes võib osadel inimestel tekkida raskusi laenu tagasimaksmisega. Seetõttu võtab valitsus meetmeid, et turg oleks võimalikult terve.

Samal ajal kui Eesti majandus taastub 2008. aasta finantskriisist aeglaselt, püsib keskmine intressimäär madalal. Tegelikult eeldab riigi keskpank, et 2010. aastal jääb maksetähtaega vaid kuus protsenti laenudest, samas kui ülejäänud EL ühineb euroalaga 13. juulil. Madal intressimäär on ka kodumajapidamiste peamine laenuallikas . Seega, kuigi Eesti keskpank on tuleviku suhtes kindel, püsib intressimäära tõusu oht kõrge.